Pille Eslon

Kuidas uurida esimese ja teise keele omandamist

Artikli eesmark on tutvustada esimese ja teise keele omandamist kasitleva uurimuse ideed. Esiplaanil on Eesti vajadused ning uurimitulemuste rakendatavus eesti keele oppes, tahelepanu keskmes esimese ja teise keele omandamise protsessi puudutavad kusimused: kuidas keeleoskus areneb, missugused keeleuksused (morfosuntaktilised konstruktsioonid, kollokatsioonid, idiomaatika jm) iseloomustavad keeleoskuse tasemeid. Kuna eesti keele pohjal ei ole esimese ja teise keele omandamist korpuslingvistiliselt ja vordlevalt seni kasitletud, siis pohjendatakse vajadust taolise uurimuse jarele, samuti selgitatakse, missugustest teoreetilistest ja metodoloogilistest alustest oleks seejuures mottekas lahtuda, missuguseid analuusimeetodeid kasutada. Artiklis kirjeldatava uurimissuuna arendamisega on alustatud Tallinna Ulikooli eesti keele ja kultuuri instituudis. http://dx.doi.org/10.5128/LV20.01

Samatähenduslike sünteetiliste ja analüütiliste verbide kasutamine

Huvi samatahenduslike sunteetiliste ja analuutiliste verbide vastu tekkis artikli esimesel autoril vene-eesti-vene tolkesonastikke toimetades, kui silma hakkasid regulaarsed valikud vene verbi grammatilise aspekti ning eesti keele sunteetiliste ja analuutiliste verbide vahel. Kuigi tegu on raskesti margatava ja sugugi mitte sagedase nahtusega, tekitab see kusimusi: millal eelistab emakeelekoneleja kasutada sunteetilist, millal analuutilist verbi; kas lisaks samatahenduslikkusele ja vormilisele lihtsusele (sunteetiline verb koosneb uhest komponendist) voi keerukusele (analuutiline verb vahemalt kahest komponendist) on veel tunnuseid, mis sunteetilise ja analuutilise verbi valikuid piiravad. Kaesoleva uurimuse eesmark on leida nendele kusimustele vastuseid. Analuusitakse viit samatahendusliku sunteetilise ja analuutilise verbi paari ( igatsema – igatsust tundma , lahkuma – ara minema , noustuma – nous olema , muretsema – muret tundma , tootama – tood tegema ), otsitakse molema verbi kasutusele omaseid keelestruktuure, analuusitakse nende leksikaalsemantilise ja morfosuntaktilise varieerumise piire, vorreldakse verbide tahendusi. Nende tunnuste pohjal saab teha moningaid jareldusi selle kohta, kas tegu voiks olla uhe verbi kahe vormiga voi kahe erineva verbiga. Uurimuse empiiriline aspekt on seotud hupoteesiga semantiliselt lahedaste sunteetiliste ja analuutiliste verbide tombumisest, millega kaasnevad uhelt poolt struktuursed, morfoloogilised, morfosuntaktilised ja leksikaalsemantilised kasutuspiirangud ning teisalt vaba varieerumine. Sisuliselt vastandlikud tendentsid – kinnistumine ja varieerumine – toimivad keele leksikaalgrammatilises perifeerias sama eesmargi nimel, tagades keele pideva uuenemise ja sailimise.

Kahe keelekasutusvariandi võrdlus: morfoloogilised klassid ja klastrid

Kasutuspohise keelekirjelduse vaartus grammatika jaoks seisneb voimaluses avada keelesusteemi funktsionaalne potentsiaal, kirjeldades naiteks keelestruktuuride hierarhiat, vorreldes keelekasutusvariantide morfosuntaktilisi mustreid, keelesusteemist ja keelekasutaja valikutest tulenevaid semantilisi ja grammatilisi kitsendusi, keelekasutuse leksikaalse ja grammatilise varieeruvuse piire. Nende esiletoomine vajab meetodeid, mis annaksid voimalikult usaldusvaarseid tulemusi. Siinses uurimuses on kasutatud klasteranaluusi. Vorreldud on eesti ilukirjandus- ja oppijakeele tekstide verbist vasakule jaava konteksti keelekasutust. Leitud on koik kolmest uksusest koosnevad konstruktsioonid, ruhmitatud need morfosuntaktilise samalaadsuse ja sageduse alusel ning kirjeldatud morfoloogiliste klastrite ja klasside hierarhiana. Klassid naitavad keelekasutuse uldiseid morfoloogilisi mustreid, klastrite alusel saab kirjeldada klasside morfoloogilise varieeruvuse piire. Konkreetsed konstruktsioonid toovad esile piiranguid klastrite leksikaalgrammatilisele varieeruvusele. Eesti ilukirjandustekstide ja keeleoppija loomingulist laadi esseede vordlusest peaks selguma, kuidas kasutavad keelesusteemi funktsionaalset potentsiaali emakeelekoneleja ja oppija. Analuusi tulemused naitavad, et emakeelekonelejad teevad optimaalseid valikuid, mis holmavad nii morfosuntaktilist lihtsust kui ka keerukust, nii sonavara rikkust kui ka kinnistunud korduvkasutust. Selles osas on oppija keelekasutus nihkes, emakeelekoneleja keeletunnetuse pohjal kuidagi ebaharilik. Samas ei tahenda see, et tegu oleks vigadega. Uhelt poolt naitavad oppija kasutatud keelestruktuurid ilukirjanduskeelest avaramat varieeruvust. Teisalt tuleb selgelt esile stereotuupsetele keelestruktuuridele tuginev lihtsustamine, morfoloogiliste klasside ja klastrite ule- ning alakasutus, sonavara kesisus. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV23.01

Millest räägivad eesti õppijakeele käändeasendused

Artiklis kirjeldan moningaid tendentse, mis on jalgitavad eesti keele objektikaanete kasutamisel. Tegu on sunkroonse uurimusega, mille aluseks eesti oppijakeele ja kirjakeele vordlev korpusest tulenev ning korpuspohine analuus. Korpusest tuleneva analuusiga leitakse uhele voi teisele keelekasutusvariandile iseloomulikud nahtused, mille uurimist jatkatakse korpuspohise analuusiga. Lahtepunktiks on arusaam, et oppija keelekasutus peegeldab keelele omaseid arenguid, mille valjenduseks on muuhulgas ka objektikaanete asendused ja varieerumine. Need protsessid ei tuleks esile, kui keelesusteemis puuduks vajalik valmidus. Korpusanaluusi tulemusel ilmnevad uhelt poolt keeleulekandest tingitud ja teisalt eesti keele soomeugrilisest olemusest johtuvad nahtused, mida keelendi voi kategooria tasandilt lahtuv kontrastiiv- ja veaanaluus esile ei too. Seetottu on artiklis tahelepanu pooratud ka uldistele pohimotetele, millele objektikaanete kasutuse korpusanaluus tugineb. http://dx.doi.org/10.5128/LV21.02

Onko lähisukukielen vaikutus suomen ja viron omaksumiseen symmetristä? Korpuspohjaisen tutkimuksen tuloksia ja haasteita

Artikkeli kasittelee kahden lahisukukielen, viron ja suomen, vaikutusta toistensa omaksumiseen oppijanviron ja oppijansuomen korpusten pohjalta. Artikkelissa keskitytaan lahisukukielen morfologiseen vaikutukseen viron ja suomen kielen taitotasoilla B1 ja B2. Tutkimuksen kohteena on lahdekielen vaikutuksen mahdollinen symmetrisyys: oletuksena on, etta jos lahde- ja kohdekielen jarjestelmien valilla on symmetriasuhde, todellinen samanlaisuus, niin myos lahdekielen vaikutus toimii symmetrisesti molempiin suuntiin. Kieltenvalinen todellinen samankaltaisuus nahdaan jatkumona maksimaalisesta konvergenssista maksimaaliseen divergenssiin. http://dx.doi.org/10.5128/LV21.06

Muutustest eesti keele grammatiliste käänete kasutamisel

Artiklis vorreldakse grammatiliste kaanete sagedust ning kasutuseelistusi eesti kirjakeeles ja oppijakeeles. Eesmark on pakkuda teavet keelemuutuslike protsesside kohta, mida voivad esile kutsuda erinevad asjaolud: analoogiale tuginev keelesisene areng universaalses grammatisatsiooniprotsessis voi kontaktsituatsioonis tekkinud analoogia mudelkeele konstruktsioonidega. http://dx.doi.org/10.5128/LV19.03