Katre Õim

Kuidas uurida esimese ja teise keele omandamist

Artikli eesmark on tutvustada esimese ja teise keele omandamist kasitleva uurimuse ideed. Esiplaanil on Eesti vajadused ning uurimitulemuste rakendatavus eesti keele oppes, tahelepanu keskmes esimese ja teise keele omandamise protsessi puudutavad kusimused: kuidas keeleoskus areneb, missugused keeleuksused (morfosuntaktilised konstruktsioonid, kollokatsioonid, idiomaatika jm) iseloomustavad keeleoskuse tasemeid. Kuna eesti keele pohjal ei ole esimese ja teise keele omandamist korpuslingvistiliselt ja vordlevalt seni kasitletud, siis pohjendatakse vajadust taolise uurimuse jarele, samuti selgitatakse, missugustest teoreetilistest ja metodoloogilistest alustest oleks seejuures mottekas lahtuda, missuguseid analuusimeetodeid kasutada. Artiklis kirjeldatava uurimissuuna arendamisega on alustatud Tallinna Ulikooli eesti keele ja kultuuri instituudis. http://dx.doi.org/10.5128/LV20.01

Uudne metafoorne keelend: kas laen või diakroonilise arengu tulemus?

Viimasel paarikumnel aastal on eesti kirjakeele sonavara keelevaliste tegurite koostoimel kiiresti arenenud, muutusi on margata ka argikeeles. Artiklis selgitatakse praegusajal vaga sageli kasutatavate uudsete metafoorsete uksiksonade, sonavormide ja sonauhendite tahendusi, naidatakse nende tahenduste konstrueerimise kulgu ja tahtsust leksikaliseerumisel ning leksikaalsemantilisi seoseid soome lekseemidega. Koiki kasitletavaid keelendeid iseloomustab uhelt poolt mittekonventsionaalsus, teiselt poolt toetumine inimlikule konventsionaalsele moistesusteemile ja seelabi seotus olemasolevate leksikoniuksustega. Viimastega vorreldes on uudsete metafoorsete keelendite tahenduses erinevusi, mis voivad olla markeeritud ka leksikaalselt ja/voi morfosuntaktiliselt. Semantilises plaanis on ilmne, et 1) tanapaeva eesti keele poluseemiline uksiksona avardub semantiliselt; 2) poluseemilise uksiksona umber tekkiv fraas on selle uksiksonaga vorreldes semantiliselt kitsam; 3) fraseologism ja uudne metafoorne sonauhend on uksteise suhtes leksikaalsemantilised variandid. Nende jm tegurite mojul on artiklis kasitletavad eesti uudsed metafoorsed keelendid sotsialiseerumisjargus. DOI: http://dx.doi.org/10.5128/LV23.17